Suvine pasta värskete ja röstitud tomatitega

Pole kellelegi uudiseks, et kuu ajaga on miinuskraadilisest kevadest saanud vägagi plusskraadiline troopika. Igati sümpaatne asjade käik ma arvan. Ei teagi kuidas see nüüd juhtus, aga täheldasin täna esimest korda, et kuumus vähendab söögiisu. Olen kuulnud inimesi sellisest seosest rääkimas, aga ausaltöeldes ei saanud ma sellest kunagi aru. Mismõttes tahan vähem ja kergemat sööki! Võimatu! ´

Uue avastuse valguses otsustasin õhtusöögiks teha midagi kerget ning vähest vaaritamisvaeva nõudvat - kuumus teeb lisaks kõigele ju laisaks ka veel :)

Kõnealune retsept pärineb ühest imeilusast itaalia toidule pühendatud blogist. Koostisosi on vähe ning maitsete kombinatsioon vägagi klassikaline. Ahjus aeglaselt röstitud tomatid annavad roale selle õige meki. Vaatamata sellele, et praegu veel kodumaiseid tomateid võtta ei ole, on väikesed kirsstomatid hea asendus. Need läksid pärast röstimist kenasti magusaks ja maitsesid nagu päris.

Vaja läheb (kahele sööjale)

150 g meelepärast pastat (eelistatult midagi spagetikujulist)
500 g väikeseid kirsstomateid
1,5 sp oliivõli
2 küüslauguküünt
100 g mozzarellat
2 spl piiniaseemneid (või seedermänniseemneid)
7 suuremat basiilikulehte
soola, pipart

Toimi nii

Kuumuta ahi 150 kraadi juurde. Lõika 250 g tomateid pooleks, pane ahjuvormi, lisa 1,5 spl oliivõli, küüslauk ning natuke soola. Sega hoolega läbi ning pane kaheks tunniks ahju röstima. Tomatid on valmis kui neist on enamus vedelikku välja tulnud.

Rösti piiniaseemneid kuival pannil nii kaua kuni nad lähevad kergelt pruunikaks. Vaata, et nad väga pruuniks ei läheks, sest siis nad omandavad kibeda maitse. Lõika allesjäänud tomatid pooleks, mozzarella kuubikuteks ning basiilikulehed ribadeks. Keeda pasta.

Võta tomatid ahjust välja. Kurna pasta ning lisa ahjuvormi röstitud tomatite juurde. Ära pastat enne lisamist täiesti kuivaks nõruta. Kõige parem on nt tangidega need otse potist vormi tõsta nii, et natukene vett tuleb kaasa. Keeduvesi seob koostisosad ning tekitab kastme.

Seejärel lisa vormi piiniaseemned, värsked tomatid, mozzarella ja basiilik. Sega läbi ning maitsesta jahvatatud soola ning pipraga. Serveeri kohe!

Head isu!

Soupe Vichysoisse

Peene nimega Soupe Vichysoisse on maakeeli prantsuse kartuli- ja porrulaugusupp. Kuigi tegemist on lihtsa supiga on tema maitse ja tekstuur kuidagi pidulik ja peen. Sobib ideaalselt eelroaks või kergeks eineks. Kõrvale sobib pakkuda pehmet saia ning ürdivõid.

Vaja läheb (kahele sööjale)

1 porru
2 suurt kartulit
0,25 sibulat
1 sl võid
5 dl juurviljapuljongit
1 petersellioks
0,5 dl vahukoort
murulauk
soola, pipart

Ürdivõi
toasooja võid
peterselli, murulauku (võid kasutada ka muid meelepäraseid ürte)
jahvatatud meresool

Toimi nii

Ürdivõi tegemine on imelihtne. Võta sobilik kogus (nii palju kui arvad, et ära süüakse) toasooja võid. Ürte võta nii palju kui parasjagu tuju on. Haki petersell ja murulauk hästi peeneks ning sega sooja võiga. Soovi korral võid sisse jahvatada meresoola.

Puhasta ja loputa porru ning lõika valge osa õhukesteks viiludeks. Koori ja tükelda kartulid ja sibul. Kuumuta porrut, kartuleid ja sibulat või sees ilma neid pruunistamata (annab kibeda maitse). Kalla peale puljong ja lisa petersellioks.

Keeda vaiksel tulel kaane all kuni kartul on hästi pehmeks keenud keenud. Suru aedviljad läbi sõela või purusta nuimiksiga kuni saad ühtlase massi. Tõsta tagasi tulele ning lisa vahustamata koor. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerimisel puista peale hakitud murulauku.

Mõnusat nautimist!

Baklažaanirullid spinati ja ricottaga

Suve lähenedes on toiduvalik läinud kergemaks ning endalegi üllatuseks eelistan praegu tihedamini lihavabasid roogasid. Baklažaanirullid on siinkohal heaks abimeheks. Retsepti leidsin aprilli Oma Maitsest. Veidi mugandasin seda vähendades spinati kogust 150 g võrra. Lisaks valmistasin ise tomatikastme.

Vaja läheb (3-4 sööjale)

2 prisket baklažaani

350 g spinatit

250 g ricottat

muskaatpähklit

soola, pipart

4 sl riivsaia

4 sl parmesani

Kastme jaoks

1 purk purustatud tomateid

1-2 küüslauguküünt

1-2 šarlottsibulat

oliivõli

mõnus punt värsket basiilikut

0,5 tl kuivatatud pune

suhkrut

soola, pipart

Toimi nii

Viiluta baklažaan pikupidi õhukesteks viiludeks, aseta ahjuplaadile, pintselda pealt oliivõliga ning pane 220 kraadisesse ahju 15 küpsema. Vahepeal keera viilud ringi.

Kastme jaoks haki küüslauk ja sibul ning kuumuta oliivõlis kuldseks. Seejärel lisa tomatid ja ürdid ning lase veidi aega podiseda. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga.

Vala värske spinat üle kuuma veega, nii et spinat veidi närbuks. Seejärel suru spinatist välja nii palju vett kui võimalik. Hea on seda teha sõela peal. Seejärel haki spinat veidi väiksemaks, sega ricottaga. Maitsesta muskaatpähkli, soola ning pipraga.

Aseta küpsenud baklažaaniviilule väike kogus täidist ning keera rulli. Aseta liitekoht allpool ahjuvormi. Tee nii kõikide baklažaaniviiludega. Seejärel vala peale tomatikaste ning riputa üle riivsaia ja seejärel parmesaniga.

Küpseta ahjus 220 juures 20 minutit. Voilaa, valmis ta ongi :)

Head isu!

Schwarzwälder Kirschtorte

Mõned kuud tagasi sain ühelt tuttavalt sakslaselt, kes hetkel Eestis resideerub, tellimuse teha üks Schwarzwälder Kirschtorte. Õnneks teadsin, milline tort välja peab nägema, kuna just mõned kuud tagasi sõi kallis kaasa seda kui lõunatasime ühes väikeses Saksamaa restoranis. Kahjuks ma tookord ampsu ei võtnud, sest üldiselt jätavad mind biskiviidiga tordid ükskõikseks. Njah, nüüd ei olnud muud teha, kui oma lollust kahetseda ja lihtsalt ette kujutada, kuidas tort maitseda võiks. Õppetund nr 1: võta alati ampsu, isegi siis kui erilist isu ei ole :)

Otsisin neti avarustest retsepti ja no muidugi oli neid mustmiljon, mõni väidetavalt traditsioonilisem kui teine. Valisin siis ühe eriti traditsioonilise (lausa saksakeelse) ning asusin küpsetama. Kuna tellija oli sakslane (koos sakslastest kolleegidega), kes juba oma 50 aastat Schwarzwälder Kirschtorte´t nautinud, siis kippus vägisi sooritusärevus peale tulema.

Tehtud see tort igastahes sai ning minu suureks üllatuseks tuli ka palju kiidusõnu. Kõnealune kamp on seda torti minu käest veel korduvalt tellinud. Vaatamata sellele, et mul ei olnud kusagilt õiget Kirschwasser´t (kirsiviin vist) võtta ja kasutasin kirsilikööri, tuli nendelt arvamus, et tort on parem kui nende kodumaine variant. Otsustasin uskuda, et nad olid siirad ning rõõmustasin niivõrd suure komplimendi üle :)

Tordi sisse läheb päris palju alkoholi, seega lastele seda pakkuda kindlasti ei sobi. Peab mainima, et alkohol ongi just see, mis sellele tordile õige maitse annab. Kui aga kirsiliköör asendada kirsimahlaga, siis on vägagi sobilik ka pisiperele.

Vaja läheb (jätkub kuskil 10-le sööjale)

Biskviit
5 muna
180 g suhkrut
210 g jahu
2 spl kakaopulbrit

Täidis ja kate
1,2 l vahukoort
50 g suhkrut
3 pakikest vahukooretugevdajat (seda on vaja, kui torti serveerid järgmisel päeval, muidu vahukoor lihtsalt vajub ära)
250 ml kirsimahla
400 g kirsse (suur kompott on paras) - osa jäta tordi kaunistamiseks
100 ml kirsilikööri (Heering)
Soovi järgi riivitud shokolaadi

Tee nii

Vahusta munad suhkruga köögikombainis umbes 10 - 15 minutit. Lõpptulemuseks peab olema tugev ja hele vaht. Sõelu munavahu hulka jahu ja kakaopulber ning sega õrnalt tõstes segamini. Esmapilgul võib tunduda, et vaht vajub liiga alla ja taigen muutub natuke kõvaks, aga ärge laske ennast sellest häirida, see on täiesti normaalne :) Vooderda 26 cm läbimõõduga ümmargune lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ning määri servad võiga. Vala taigen vormi ning küpseta 180 - 200 °C juures 30 minutit. Võta välja ning kummuta alusele ning eemalda põhja küljest paber. Lase täiesti maha jahtuda.

Lõika jahtunud biskviit kolmeks, nii et tekiks kolm umbes 2 cm paksust ketast. See ei tohiks üldse raske olla, sest biskviit on tugev ja tihe. Mina kasutasin lõikamiseks pikka kalafileerimiseks mõeldud nuga. Seejärel vahusta vahukoor suhkru ja kooretugevdajaga.

Nüüd saad alustada tordi kokkupanemisega. Immuta biskviiti mahla ja kirsilikööriga, kata vahukoore ning kirssidega. Tee niimoodi kolm kihti. Kolmanda biskviidi peale ära enam kirsse pane, kata lihtsalt vahukoorega. Seejärel kata tordi küljed vahukoorega (hea on seda teha laia noa või spaatliga). Ülejäänud vahukoor pane pritsi sisse ning kaunista tort pealt vahukooretupsudega (või kuidas iganes Sulle parasjagu meeldib). Pane tordi peale kaunstamiseks jäetud kirsid ning riivi peale shokolaadi.

Tort peaks külmkapis seisma vähemalt üleöö, et maitsed saaksid ühtlustuda ja biskviit läbi imbuda.

Head maiustamist!