Jalustrabav šokolaadikook

Selgitused ja vabandused on hetkel mõttetud. Tähtis on, et olen tagasi ja mitte üksi. Võtsin kaasa šokolaadikoogi, mis mind eile jalust rabas. Kook on kreemine ja hõrk ning vaatamata rammusatele koostisosadele, üllatavalt mahe. Kasutasin seekord light toorjuustu, et rammusust veidi tasakaalustada. Kook sobib ideaalselt suvel tegemiseks, kuna ei vaja küpsetamist. Kes see ikka suvel kuuma ahju kõrval tahab passida. Retsept (väikeste omapoolsete mugandustega) pärineb ühest aastatetagusest Oma Maitsest.

Vaja läheb

Põhi
150 g digestive küpsised
75 g või

Kreem
200 g Philadelphia light toorjuust (3%)
250 g mascarpone
300 ml vahukoor
400 g tume shokolaad

Peale
100 ml vahukoor
100 g tume šhokolaad
marju oma maitse järgi


Tee nii

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru 23 cm koogivormi põhja ja tõsta külmikusse tahenema. Sulata veevannil shokolaad ja tõsta kõrvale, et see saaks veidi jahtuda. Vahusta omavahel toorjuustud kuni on kreemjad. Seejärel lisa vahukoor ja vahusta kuni segu hakkab tugevamaks muutuma (vaata, et üle ei vahusta!). Seejärel lisa pidevalt vahustades peene nirega shokolaad. Valmis segu laota küpsisepõhjale, silu pind ühtlaseks ja pane kook külmikusse tahenema. Piisab kui on 3 tundi külmas, aga parem saab, kui seisab üleöö.

Enne serveerimist valmista šokolaadikaste. Kuumuta vahukoor ja lisa tükeldatud šokolaad. Sega kuni tekib ilus ühtlane kaste.Võta kook külmikust, aseta serveerimisalusele ning kaunista marjade ning šokolaadikastmega. Naudi ja paku sõpradele ka :)

Tiramisu - suutäis tõelist armastust

Õige tiramisu on minu jaoks nagu tõeline armastus - õrn ja intensiivne samaaegselt. Ja nagu tõelist armastust otsitakse teinekord tükk aega, otsisin ka mina seda õiget tiramisu retsepti päris mitu aastat.

Igal klassikalisel roal on üldjuhul umbes-täpselt miljon retsepti. Tõenäoliselt on igal korralikul itaalia pereemal oma retsept, mis on üdini traditsiooniline. Igastahes otsustasin, et traditsiooniline on minu jaoks see, mis maitseb kõige paremini. Nii ma siis proovisin läbi igasuguseid variante - nii toore munaga kui ilma. Päris kiiresti sai selgeks, et munavalgevahuga variandid mulle ei sobi. Minu arvates jäi siis tulemus kuidagi "lahja" ja vesine.

Lõpuks aga saabus õnn minu õuele ja pärast pikki otsinguaastaid, olen ma "oma tõelise tiramisu" leidnud ja kavatsen sellele retseptile kuni surmani truuks jääda.

Vaja läheb (üks korralik 20x30 cm ahjuvormitäis)

5 munakollast
50 g + 4 spl suhkrut
100 ml + 50 ml Amarettot või Marsala veini
250 ml vahukoort
500 g mascarponet (toatemperatuuril)
400 ml kanget kohvi
400 g Lady Finger küpsiseid
kakaopulbrit

Toimi nii

Kõigepealt valmista zabaglione. Vahusta kausis munakollased 50g suhkruga heledaks vahuks (ei pea väga tugev vaht olema). Tõsta kauss keeva vee kohale ning lisa pidevalt segades 100 ml Amarettot. Lase segul vee kohal kuumeneda kuni see muutub üsna paksuks (võtab kuskil 5 minutit). Kuumutamise ajal sega pidevalt! Kata kauss kilega ning aseta see külma kohta jahtuma.

Pane mascarpone kaussi ja sega kuni see muutub kenasti pehmeks ja ühtlaseks. Vahusta vahukoor 4 spl suhkruga. Lisa vahukoor ning jahutatud zabaglione mascarponele ja sega ettevaatlikult ühtlaseks. Aseta tunniks ajaks külmkappi. Selle ajaga vahtu muutub tahedamaks ja seda on parem hiljem küpsistele määrida.

Valmista kohvi ning jahuta ja lisa 50 ml Amarettot. Aseta kiht Lady Finger küpsiseid vormi põhja ning vala lusikaga igale küpsisele väike kogus kohvi. Seejärel määri küpsiste kihile pool vahukreemist ning puista sellele kakaopulbrit. Lao uus kiht küpsiseid ning niisuta need jällegi kohviga ning kata vahukreemiga. Kõige peale puista jällegi kakaopulbri kiht.

Aseta tiramisu külmkappi ning lase vähemalt paar tundi seista (parem, kui seisab üleöö).

Head isu!

Suvine pasta värskete ja röstitud tomatitega

Pole kellelegi uudiseks, et kuu ajaga on miinuskraadilisest kevadest saanud vägagi plusskraadiline troopika. Igati sümpaatne asjade käik ma arvan. Ei teagi kuidas see nüüd juhtus, aga täheldasin täna esimest korda, et kuumus vähendab söögiisu. Olen kuulnud inimesi sellisest seosest rääkimas, aga ausaltöeldes ei saanud ma sellest kunagi aru. Mismõttes tahan vähem ja kergemat sööki! Võimatu! ´

Uue avastuse valguses otsustasin õhtusöögiks teha midagi kerget ning vähest vaaritamisvaeva nõudvat - kuumus teeb lisaks kõigele ju laisaks ka veel :)

Kõnealune retsept pärineb ühest imeilusast itaalia toidule pühendatud blogist. Koostisosi on vähe ning maitsete kombinatsioon vägagi klassikaline. Ahjus aeglaselt röstitud tomatid annavad roale selle õige meki. Vaatamata sellele, et praegu veel kodumaiseid tomateid võtta ei ole, on väikesed kirsstomatid hea asendus. Need läksid pärast röstimist kenasti magusaks ja maitsesid nagu päris.

Vaja läheb (kahele sööjale)

150 g meelepärast pastat (eelistatult midagi spagetikujulist)
500 g väikeseid kirsstomateid
1,5 sp oliivõli
2 küüslauguküünt
100 g mozzarellat
2 spl piiniaseemneid (või seedermänniseemneid)
7 suuremat basiilikulehte
soola, pipart

Toimi nii

Kuumuta ahi 150 kraadi juurde. Lõika 250 g tomateid pooleks, pane ahjuvormi, lisa 1,5 spl oliivõli, küüslauk ning natuke soola. Sega hoolega läbi ning pane kaheks tunniks ahju röstima. Tomatid on valmis kui neist on enamus vedelikku välja tulnud.

Rösti piiniaseemneid kuival pannil nii kaua kuni nad lähevad kergelt pruunikaks. Vaata, et nad väga pruuniks ei läheks, sest siis nad omandavad kibeda maitse. Lõika allesjäänud tomatid pooleks, mozzarella kuubikuteks ning basiilikulehed ribadeks. Keeda pasta.

Võta tomatid ahjust välja. Kurna pasta ning lisa ahjuvormi röstitud tomatite juurde. Ära pastat enne lisamist täiesti kuivaks nõruta. Kõige parem on nt tangidega need otse potist vormi tõsta nii, et natukene vett tuleb kaasa. Keeduvesi seob koostisosad ning tekitab kastme.

Seejärel lisa vormi piiniaseemned, värsked tomatid, mozzarella ja basiilik. Sega läbi ning maitsesta jahvatatud soola ning pipraga. Serveeri kohe!

Head isu!

Soupe Vichysoisse

Peene nimega Soupe Vichysoisse on maakeeli prantsuse kartuli- ja porrulaugusupp. Kuigi tegemist on lihtsa supiga on tema maitse ja tekstuur kuidagi pidulik ja peen. Sobib ideaalselt eelroaks või kergeks eineks. Kõrvale sobib pakkuda pehmet saia ning ürdivõid.

Vaja läheb (kahele sööjale)

1 porru
2 suurt kartulit
0,25 sibulat
1 sl võid
5 dl juurviljapuljongit
1 petersellioks
0,5 dl vahukoort
murulauk
soola, pipart

Ürdivõi
toasooja võid
peterselli, murulauku (võid kasutada ka muid meelepäraseid ürte)
jahvatatud meresool

Toimi nii

Ürdivõi tegemine on imelihtne. Võta sobilik kogus (nii palju kui arvad, et ära süüakse) toasooja võid. Ürte võta nii palju kui parasjagu tuju on. Haki petersell ja murulauk hästi peeneks ning sega sooja võiga. Soovi korral võid sisse jahvatada meresoola.

Puhasta ja loputa porru ning lõika valge osa õhukesteks viiludeks. Koori ja tükelda kartulid ja sibul. Kuumuta porrut, kartuleid ja sibulat või sees ilma neid pruunistamata (annab kibeda maitse). Kalla peale puljong ja lisa petersellioks.

Keeda vaiksel tulel kaane all kuni kartul on hästi pehmeks keenud keenud. Suru aedviljad läbi sõela või purusta nuimiksiga kuni saad ühtlase massi. Tõsta tagasi tulele ning lisa vahustamata koor. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerimisel puista peale hakitud murulauku.

Mõnusat nautimist!

Baklažaanirullid spinati ja ricottaga

Suve lähenedes on toiduvalik läinud kergemaks ning endalegi üllatuseks eelistan praegu tihedamini lihavabasid roogasid. Baklažaanirullid on siinkohal heaks abimeheks. Retsepti leidsin aprilli Oma Maitsest. Veidi mugandasin seda vähendades spinati kogust 150 g võrra. Lisaks valmistasin ise tomatikastme.

Vaja läheb (3-4 sööjale)

2 prisket baklažaani

350 g spinatit

250 g ricottat

muskaatpähklit

soola, pipart

4 sl riivsaia

4 sl parmesani

Kastme jaoks

1 purk purustatud tomateid

1-2 küüslauguküünt

1-2 šarlottsibulat

oliivõli

mõnus punt värsket basiilikut

0,5 tl kuivatatud pune

suhkrut

soola, pipart

Toimi nii

Viiluta baklažaan pikupidi õhukesteks viiludeks, aseta ahjuplaadile, pintselda pealt oliivõliga ning pane 220 kraadisesse ahju 15 küpsema. Vahepeal keera viilud ringi.

Kastme jaoks haki küüslauk ja sibul ning kuumuta oliivõlis kuldseks. Seejärel lisa tomatid ja ürdid ning lase veidi aega podiseda. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga.

Vala värske spinat üle kuuma veega, nii et spinat veidi närbuks. Seejärel suru spinatist välja nii palju vett kui võimalik. Hea on seda teha sõela peal. Seejärel haki spinat veidi väiksemaks, sega ricottaga. Maitsesta muskaatpähkli, soola ning pipraga.

Aseta küpsenud baklažaaniviilule väike kogus täidist ning keera rulli. Aseta liitekoht allpool ahjuvormi. Tee nii kõikide baklažaaniviiludega. Seejärel vala peale tomatikaste ning riputa üle riivsaia ja seejärel parmesaniga.

Küpseta ahjus 220 juures 20 minutit. Voilaa, valmis ta ongi :)

Head isu!

Schwarzwälder Kirschtorte

Mõned kuud tagasi sain ühelt tuttavalt sakslaselt, kes hetkel Eestis resideerub, tellimuse teha üks Schwarzwälder Kirschtorte. Õnneks teadsin, milline tort välja peab nägema, kuna just mõned kuud tagasi sõi kallis kaasa seda kui lõunatasime ühes väikeses Saksamaa restoranis. Kahjuks ma tookord ampsu ei võtnud, sest üldiselt jätavad mind biskiviidiga tordid ükskõikseks. Njah, nüüd ei olnud muud teha, kui oma lollust kahetseda ja lihtsalt ette kujutada, kuidas tort maitseda võiks. Õppetund nr 1: võta alati ampsu, isegi siis kui erilist isu ei ole :)

Otsisin neti avarustest retsepti ja no muidugi oli neid mustmiljon, mõni väidetavalt traditsioonilisem kui teine. Valisin siis ühe eriti traditsioonilise (lausa saksakeelse) ning asusin küpsetama. Kuna tellija oli sakslane (koos sakslastest kolleegidega), kes juba oma 50 aastat Schwarzwälder Kirschtorte´t nautinud, siis kippus vägisi sooritusärevus peale tulema.

Tehtud see tort igastahes sai ning minu suureks üllatuseks tuli ka palju kiidusõnu. Kõnealune kamp on seda torti minu käest veel korduvalt tellinud. Vaatamata sellele, et mul ei olnud kusagilt õiget Kirschwasser´t (kirsiviin vist) võtta ja kasutasin kirsilikööri, tuli nendelt arvamus, et tort on parem kui nende kodumaine variant. Otsustasin uskuda, et nad olid siirad ning rõõmustasin niivõrd suure komplimendi üle :)

Tordi sisse läheb päris palju alkoholi, seega lastele seda pakkuda kindlasti ei sobi. Peab mainima, et alkohol ongi just see, mis sellele tordile õige maitse annab. Kui aga kirsiliköör asendada kirsimahlaga, siis on vägagi sobilik ka pisiperele.

Vaja läheb (jätkub kuskil 10-le sööjale)

Biskviit
5 muna
180 g suhkrut
210 g jahu
2 spl kakaopulbrit

Täidis ja kate
1,2 l vahukoort
50 g suhkrut
3 pakikest vahukooretugevdajat (seda on vaja, kui torti serveerid järgmisel päeval, muidu vahukoor lihtsalt vajub ära)
250 ml kirsimahla
400 g kirsse (suur kompott on paras) - osa jäta tordi kaunistamiseks
100 ml kirsilikööri (Heering)
Soovi järgi riivitud shokolaadi

Tee nii

Vahusta munad suhkruga köögikombainis umbes 10 - 15 minutit. Lõpptulemuseks peab olema tugev ja hele vaht. Sõelu munavahu hulka jahu ja kakaopulber ning sega õrnalt tõstes segamini. Esmapilgul võib tunduda, et vaht vajub liiga alla ja taigen muutub natuke kõvaks, aga ärge laske ennast sellest häirida, see on täiesti normaalne :) Vooderda 26 cm läbimõõduga ümmargune lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ning määri servad võiga. Vala taigen vormi ning küpseta 180 - 200 °C juures 30 minutit. Võta välja ning kummuta alusele ning eemalda põhja küljest paber. Lase täiesti maha jahtuda.

Lõika jahtunud biskviit kolmeks, nii et tekiks kolm umbes 2 cm paksust ketast. See ei tohiks üldse raske olla, sest biskviit on tugev ja tihe. Mina kasutasin lõikamiseks pikka kalafileerimiseks mõeldud nuga. Seejärel vahusta vahukoor suhkru ja kooretugevdajaga.

Nüüd saad alustada tordi kokkupanemisega. Immuta biskviiti mahla ja kirsilikööriga, kata vahukoore ning kirssidega. Tee niimoodi kolm kihti. Kolmanda biskviidi peale ära enam kirsse pane, kata lihtsalt vahukoorega. Seejärel kata tordi küljed vahukoorega (hea on seda teha laia noa või spaatliga). Ülejäänud vahukoor pane pritsi sisse ning kaunista tort pealt vahukooretupsudega (või kuidas iganes Sulle parasjagu meeldib). Pane tordi peale kaunstamiseks jäetud kirsid ning riivi peale shokolaadi.

Tort peaks külmkapis seisma vähemalt üleöö, et maitsed saaksid ühtlustuda ja biskviit läbi imbuda.

Head maiustamist!

Lõhesalat pošeeritud munaga

Häbi lugu, tõesti häbi lugu. Viimasest postitusest on nii palju aega möödas. Lausa nii palju, et kevad jõudis vahepeal kohale jõuda ja suur lumehunnik parklas ajalooks muutuda. Õnneks olen vahepeal usinasti köögiriistu liigutanud ja nii mõnigi maitsev roog ootab postitamist. Alustan kevadiselt värskest lõhesalatist.

Kõnealune salat on mugandatud ühest netiavarustest leitud retseptist. Algselt kuulus salatisse kuumsuitsulõhe ja keedetud vutimunad, kuid minu köögis on need muutunud ahjulõheks ja pošeeritud munaks. Salat on kerge ja värske kuid ometigi toitev. Selle valmistamine iseenesest keeruline ei ole, aga kui sööjaid on rohkem kui kaks, siis kõikide koostisosade samal ajal valmistamine võib muutuda kontimurdvaks ülesandeks. Korra proovisin seda salatit ka sünnipäevapeoks valmistada, aga rohkem ma niisuguse ekstreemsusega ei julgeks tegeleda. Kaheksale inimesele pošeeritud muna valmistada ja samal ajal kõiki kuumasid komponente ette valmistada ... ei ole lihtne. Asi lõppes sellega, et olime õega mõlemad köögis ja vehklesime ringi. Olgu aga öeldud, et kõik munad olid lõppkokkuvõttes eeskujulikult vedelad ja salatikomponendid mõnusad. Lihtsalt endal oli lauda jõudes isu totaalselt üle läinud :)

Vaja läheb (kahele sööjale)

250 g kartuleid

u 50 g väikeseid spinatilehti

150 g rohelisi aedube

2 muna

250 g lõhefileed

Salatikaste

3sl oliivõli

1 sl valgeveiniäädikas

1 tl dijoni sinepit

1 tl mett

soola, pipart

Sega kõik kastme koostisosad omavahel kokku. Mina tavaliselt teen seda kahvliga ja kohe hea mitu minutit, et kaste muutuks siidiselt ühtlaseks.

Kuumuta ahi 200 kraadi juurde. Maitsesta lõhe soola ja pipraga, keera fooliumisse ja pane ahju küpsema. Olenevalt filee paksusest küpseta kuskil 15 minutit.

Samal ajal keeda kartulid pehmeks, kurna ning hoia soojas. Vahetult enne kui lõhe hakkab valmis saama, pane rohelised oad u. 5 minutiks soolaga maitsestatud vette keema. Kurna ning hoia soojas.

Aseta spinatilehed, oad ning väiksemateks tükkideks lõigatud kartulid ja lõhe taldrikule või vaagnale. Samal ajal aja kõrgemas potis vesi keema, millele lisa soola ja veidi äädikat. Pošeeri munad ükshaaval. Võib katsetada ka mitmekaupa, aga kogu see vee keerutamine ja mitme munaga korraga majandamine ei pruugi just kõige esteetilisema tulemusega lõppeda. Kui sööjaid on rohkem, siis ma ise eelistan mune pošeerida kahes potis korraga - vähemalt ei lähemunad omavahel veekeerises kokku.

Aseta munad salati peale ning vala peale kaste.

Head isu! :)